Kõik artiklid

Feministeerium uuris Signe Riisalolt, millised on uue ministri plaanid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ja mida feministiks olemine tema jaoks tähendab.

Mis asi on õigupoolest naistepäev? Kas see on tähistamine, protesteerimine või imal lillede-šokolaadi ja kosmeetikakruiisi tähe all mööduv kommertspidu? 

Seega pole uue, värskema maailmavaatega põlvkonna tulek võimu juurde mitte ainult soostereotüüpide ja meediakujutise muutumise, vaid laiema ühiskondliku arengu küsimus.

Abi saanud organisatsioonide töötajad vaatavad tagasi aastale koroonaga ja räägivad, miks tugikeskustes olevatele naistele hügieenivahendeid üldse on vaja.

Heategevusliku kampaania korraldajad kutsuvad solidaarse naistepäeva kampaania käigus annetama Eesti vähekindlustatud naistele ja tüdrukutele hügieenitarbeid.

Merlin Kirikal küsib, miks meie kultuurisfääris feministlikku kriitikat sageli põlatakse ja halvustavalt välja arvatakse.

Elise Rohtmets kirjeldab vaadet Overtoni aknast pärast EKRE iket nii, et pilt mitte ei nihkunud paremale, vaid laienes paremale.

Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik annab lugejatele kolm kultuurisoovitust, mille abil maailma veidi avaramaks painutada. 

Koalitsioonileppest loen välja küll teatud sooteadlikkust, aga mitte sootundlikkust.

Solidaarsus on feminismis ühemõtteliselt kesksel kohal, kuid strateegiaid selle loomiseks ja hoidmiseks on feminismi sees mitmeid.

Uues valitsuses on rekordarv naisi, mis on oluline samm edasi, kuna eelmises oli ametisse astudes naistest tunduvalt rohkem Jürisid ja Marte.

Ja mis peamine – ei pea sina mitte ennast süüdi tundma, kui tunned, et oled halb ema.